Käesoleva töö eesmärgiks oli Rannamõisa_1 valgalal veekeskkonna seisundit mõjutavate survetegurite kaardistamimine koos seisundi parandamise meetmete planeerimisega.
Rannamõisa_1 vooluveekogum saab alguse Turvalepa soost. Rannamõisa_1 vooluveekogumisse suubuvad Tabra oja (VEE1106400), Lähtru kraav (VEE1106200), Kaansemäe kraav (VEE1106300) ning Enivere kraav (VEE1106102).
2013. aastal teostas EKUK Rannamõisa Tihase seirepunktis hüdrokeemilist uuringut. VMK meetmeprogrammi lisa 1 kohaselt on Rannamõisa_1 vooluveekogumi koormus ebaselge. Küll aga on väljatoodud koprapaisude koormus veekogude hüdromorfoloogiale ning samuti on vallapäästvaks jõuks põllumajandus. Meetmeprogrammis on Rannamõisa_1 vooluveekogumil välja toodud meetmeteks kobraste arvukuse piiramine jahiga ning täiendavad uuringud veekogumi mittehea seisundi põhjuse tuvastamiseks, koormusallikate selgitamiseks ja edasiste meetmete määratlemiseks.
2018. aastal teostas EKUK Keskkonnaameti tellimusel Rannamõisa_1 vooluveekogumil operatiivseiret 13 seirepunktis (joonis 10). Seirepunktid on valitud nii, et kajastuks veekogumi seisund terviklikult – arvestatud on vooluveekogumisse suubuvaid kraave ning väljalaskusid.
Oluliseks lämmastiku koormuseks võib pidada veisekasvatust, kuid kuna valgalal rohkem loomapidamistest olulist koormust ei tule, siis ei saa ka üldist loomapidamistest tulenevat koormust väga oluliseks pidada. Kindlasti on oluline välja tuua, et osa aastast veedavad veised Matsalu rahvuspargis poollooduslikke kooslusi hooldades ning seega ei ole koormus Rannamõisa_1 valgalale aastaringne. Kui vaadata Rannamõisa_1 vooluveekogumis operatiivseire raames tehtud analüüse, siis teatud kvartalites oli probleeme Nüld ja Püld näitajate osas, mis suure tõenäosusega olid tingitud looduslikest oludest (nt põuane suvi, sügisene lehtede langemine jms). Rannamõisa_1 vooluveekogum on tugevasti mõjutatud maaparandushoiutöödest. Rannamõisa_1 valgalal asuvad kolm reoveepuhastit, millest kaks - Kingu ja OÜ Fazenda reoveepuhasti, suure tõenäosusega veekogumit ei mõjuta. Kalastiku seisund hinnati seirepüügi põhjal halvaks (JKI -0,06). Kuna jõe ja selle kalastiku kohta on taustateave napp, siis tuleb olla ettevaatlik ulatuslike järelduste tegemisel ühe seirepüügi põhjal. Rannamõisa_1 vooluveekogumi puhul on koormuseks ka koprad ning nende tekitatud paisud.
VMK kohaselt on Rannamõisa_1 vooluveekogum looduslik veekogum, kui tegelikkuses on tegemist tugevasti muudetud vooluveekogumiga. VMK punkti 2.2.1 kohaselt eristatakse tugevasti muudetud vooluveekogudeks sellised pinnaveekogud, mida on maaparanduse eesmärgil regulaarselt süvendatud ning ümber kujundatud. Rannamõisa_1 vooluveekogumit on mõjutanud inimtegevus, mille käigus jõge õgvendati ja süvendati, peamiselt selleks, et luua kuivendussüsteemid. Seega ei saa Rannamõisa_1 puhul tegemist olla loodusliku veekogumiga, vaid tugevasti muudetud vooluveekogumiga.
Märksõnad: veemajanduskava, vesikonnad, veekogumid, pinnavee seisund, põhjavesi, põllumajandus, loomakasvatus, hajukoormus, reostuskoormus, reostusallikad, reoveepuhastid, koormusallikad, maaparandus, maakasutus, veevõturajatised, tõkestusrajatised, kalastik, riskid, meetmed